Ida elab Värmlandis, Åmotfors'is, mis jääb Norra piiri äärde ja on Stockholmi-Oslo vahelisel möttelisel joonel umbes 3/4 peal. Natuke pöhja pool E18 maanteest, mis on nende linnade vaheline pöhiline yhendusmaantee, kaardilt vaadates lausa järvede vahel.
Midagi märkimisväärset seal väikses kohakeses (ca 1400 elanikku) turistile leida pole, tyypiline Kesk-Rootsi maastik. Mainima peaks ehk 17.sajandist pärinevat rauasulatusahju (masugn), millest sai alguse järgmisel sajandil Åmotfors'i rauatööstus. On suur golfiväljak ja muuseum nimega Eda Skans.
Igatahes lubasin kylla minna, kui jälle Oslosse söit ees on.
Ida'ga sain tuttavaks möödunud laupäeval Kungsträdgårdenis, kus ta oma töödega (needsamad maskid, muud skulptuursed elemendid ja möned maalid) väljas oli. Maskid on minu meelest midagi yrgset ja samas mystilist.
Mul oli hea meel, sest sain ka yhtlasi elava fotojahi jaoks objekti - teemale mask. See oli minu antud märksöna ja seda andes pidasin tookord silmas vuuduu'likke asju ning oma Veneetsia-stiilis karnevalimaski, aga avastasin, et viimane on kolimistega kaduma läinud. Niisiis uudishimu näha öitsvaid kirsse ja huvi vaadata kunsti oli igatepidi loov ettevötmine.
Pildid on yles pandud Ida loal, muud materjali näeb kodulehel http://idastrida.blogspot.se/?view=magazine
No comments:
Post a Comment