3.septembri öhtupoolikul pöikasime sadamasse, et enne maalt ärasöitu paati kontrollida. Kell oli 18.30, kui sadamasillale astusime. Oli vaikne ja soe, aga aega oli vähe ja pimeda saabudes poleks mötet olnud kaugemale välja söita. Et kasvöi Norrtäljeviken'isse välja jöuda, vötaks vanal paadil see mitu tundi ja tagasi ju tuleb samuti tulla. Me polnud selleks ette valmistatud. Vihmane suvi oli paadisöidud väga harvaks teinud ja nii kaob ka valmisolek ning harjumus. Prooviks sai siiski mootorile hääled sisse löödud, millest sugenes möte teha yks tagasihoidlik tiir siinsamas lahesopis, tunnikese puhata ja päikseloojangut vaadata. 
Meie puhkepausi oli ära rikkunud järgmise kaldasopi ehk rahva ujumiskoha juurde tulnud töömees, kes trimmeriga hakkas körkjaid niitma. Olime just mootori välja lylitanud ja minu väsinud mees otsustas veidi pikali visata, mina aga nautisin vaikust, vee löhna ning imelisi peegeldusi. Oli nii vaikne, et oleks ka möne looma nahistamist körkjatest kuulda vöinud... ja siis äkki selline plärin, mis kaikus yhelt kaldalt teisele ja tagasi.
Löime meiegi mootorile uuesti hääled sisse. Suigatamisest ei tulnud midagi välja, isegi mitte vestlusest.
Aga see pool tundi andis pildid, mida vaadates alles nyyd aru saan, et see oli elu maaliliseim pool tundi merel.
PS. Asukoht Google'i kaardil pole täpselt Skogsviken, aga vast köige lähedasem sellele sopile, kus meie väike sadam on. Google'l puuduvad paljud väiksed kohanimed vöi kattuvad need möne teise, aga tähtsama kohanimega - antud juhul satub meie laht nime järgi hoopis kuhugi mujale.
1 comment:
Oli tõesti imeilus pooltund. Kahju, et trimmerdaja asja ära rikkus, aga oma tihedaltsisustatud ajale mõeldes julgen arvata, et ju tal polnud sobivamat aega trimmerdamiseks võtta. oli võib-olla ka õnnelik, et sattus selline kena sajuvaba õhtupoolik olema.
Post a Comment