Fotojaht - siin seekord kysitakse ja (loodetavasti) ka vastatakse.
Annan möned vihjed: muuseumieksponaat, L.-Prantsusmaa. Aga kes on käinud ja teab, hoidke saladust nädalalöpuks. Luban, et lisan siis avapildile veel päris huvitavat lisamaterjali.
Lubatud aeg lisamaterjali anda on käes, kuid olen endiselt segaduses, mida sellest infohulgast esile tuua ja mida mitte.
Teiseks on Musée International de la Parfumerie ysna vastuoluline koht.
3 tundi selle keeruka ja mitmetasandilise ehituse läbimiseks on väga väike aeg. Vaadata (ja nuusutada) on palju, aga väga töemäoline on ka äraeksimine.
Sellel pildil on väljapääs, sissepääs majadekompleksi on hoopis teiselt tänavalt ja ca paar tasandit körgemalt. Hoone (nagu ka kogu Grasse'i linngi), on päris järsule mäekyljele ehitatud.
See kajastub ka muuseumihoone sees, treppidest käimine on päris tihe, aga önneks enamasti allapoole. Soppe ja ja ruume on palju.
Grasse's, maailma löhnapealinnas, toodetakse 2/3 Prantsusmaa parfyrmeeritoodangust. Kui keemia ja parfyrmeeria ning selle ajaloo vastu on keskmisest suurem huvi, soovitan kindlasti ekspositsioon giidiga läbida, sest yksinda kaob järg käest vöi läheb jälje ajamiseks topelt aeg. Ma tahan kindlasti tagasi minna, esimesel korral loobusin järjepidevast ajaloolisest liinist ja vaatasin-haistsin köike läbijooksul, esimese mulje saamiseks. Rahu ei andnud ka teadmine, et mind oodati ja minu ekslemine viis mind aina kaugemale, kuni löpuks väljusin uksest täiesti vööras kohas. Önneks olin enne ymbruses jalutanud ja ma tabasin ära, kuhu ma pidin tagasi minema, et ootajat sissepääsu vastas olevast kohvikust leida.
Grasse linna saab rannikult rongiga, kus Cannes'ist hargneb tee sisemaale ja mäest yles. Jaamast saab edasi bussiga, rong nii körgele ei söida, buss keerutab sinka-vonka mööda mäekylge edasi yles kesklinna. Nice'st, täpsemalt St Laurent du Var'ist, mitte kaugel Nice lennujaamast, maksis rongi edasi-tagasipilet 16.60. See rongisöit on iseenesest seda raha väärt, raudtee on kohati päris mere ääres. Jätan Côte d'Azuri piirkonna pögusa läbimise materjali reisikirja jaoks, lisan siia ainult paar pilti Grasse linnast mulje saamiseks:
Aeg oli eelmise aasta 19.detsember, sel päeval oli pealelöunal sooja +14 C - nagu pildil olevalt tänavatermomeetrilt näha. Eelmistel päevadel oli olnud palju jahedam ja vihmasem.
Muuseumisse astusin sisse täiesti juhuslikult ja ei teadnud ega osanud midagi erilist oodata.
Loo alguses olnud kaunid klaastorud sisaldasid erinevaid löhnaekstrakte, aga klaasikunstiku töö oli kindlalt suletud vitriinis, ainult vaatamiseks. Erinevaid alg-löhnu (mitte löhnasegusid) sai testida seal läheduses olevast seadmest. Vajutad nuppu vastava nimetuse juures ja löhnapahvakas tuleb. Kohv. Roos. Sammal. Ambra. Marihuaana. Jne.
kirjutasin vahetult pärast kojutulekut.
Eelmisel aastal avati Grasse'i lähedal ka muuseumile kuuluv aed. Niisiis on pöhjust sinnakanti tagasi minna ilusamal aastaajal.
7 comments:
Väga kaunis foto!
Kui midagi peab arvama ja pakkuma, siis... kunstiteos nimega "Luiged" ;)
Kahtlemata on see eksponaat ka omamoodi kunstiteos, aga otstarbe vihjab ysna täpselt allolev väike vihjepilt. Vaja suuremaks klikkida ja uurida, millist meelt uuritakse...
Lõhnaõlide testija töövahendid?
Minu mõtted läksid veiniteemadele, aga ilmselt lõhnaõlid on ikka õigemad.
Väga põnev ja ilus riistapuu igatahes.
solkmed :D
mingi põnev valgusti?
Toredad vastused, aitäh!
Pean nyyd järgmisel korral - kui ma töesti uuesti muuseumisse satun - kysima täpsemalt selle eksponaadi kohta. Ma ise arvan, et see oli muuseumi kujunduselement, kuna oli kinldlalt suletud vitriinis luku taga, teisi kaasaegsemaids asju vöis lähemalt katsuda ja uurida. Aga eks puhtad löhnaekstraktid, mis neis torudes sisaldusid, on ka väga kallid.
Post a Comment