Suurkaupmees Edvard Andersoni testamendijärgne (1936.a.) soov oli, et ehitataks vahemerelise kliimaga kasvuhoone, kus kasvaksid selle kliimatyybi puud, pöösad ja taimed. (Vahemerelise kliima tunnuseks on kuivad, kuumad suved ning pehmed, vihmased talved; sama kliima on ka osaliselt L.-Aafrikas, Austraalias ja Kalifornias).
 |
| pilt Bergianska kodulehelt |
Maja pidi saama arhitektuuriliselt pönev, isegi kohvikut nägi Anderson ette. Asi sai teoks alles 1995.aastal, samal aastal anti kasvuhoonele Euroopa Terasdisaini auhind ( European Steel Design Award, arhitekt Per-Rune Semrén). Hoone sai idee andja/annetaja järgi nime Edvard Andersoni vahemerekasvuhoone.
Mina kutsun seda lihtsuse möttes Bergianska talveaiaks. Bergianska aiad (ka park, milles on ka väike Jaapani aed) kuuluvad Kuninglikule Teaduste Akadeemiale ja Stockholmi Ülikoolile.
Kasvuhoonekompleksi ehitusalane pind on 3000 m2, kylastajetele avatud pinda on 1600 m2. Lae körgeim punkt on 14 m körgusel. Kasutati spetsiaalselt Pilkinson Planar systeemi, isoleerklaasi paksus 3.2 mm.
Eri ruumide kliimat kontrollib ja juhib arvuti. Soojuspumbad tagavad vajatud kliima kuni 10 miinuskraadini öues. Kui temperatuur veelgi langeb, hakkab tööle lisakyttesysteem (ölikyte).
Iga ruum omab iseloomulikku kujundust, kus ka kivimid on lähedased vastavale regioonile - näiteks domineerib Vahemere hallis Gotlandi paekivi, aga Kanaarisaarte flora jaoks on kohele toodud raske laavakiviblokk Islandilt. Kasutatud on veel paekivi Saksamaalt ja liivakivi Rootsist, kuid kaunistuseks leidub ka Itaalia marmorit ja muid kivimeid.
Kohvik ja butiik on armsad ja kaup on maitsekas ning ihaldusväärne (taimemotiividega originaalehted - ka höbedast; kaunid lille-postkaardid ja muu loodusega seonduv). Eriti mönus on, et tassi kohviga saab minna rödule istuma, kust ylevalt avaneb suurepärane vaade. Lisaks on veel maja keskel vaateplatvorm, kust on näha ka tagumised ruumid. |
| Vaateplatvormilt paistab yle Vahemerehalli kohvikurödu |
Ormbunksrummet on sönajalaruum, teised on vast tuntavad geograafiliste nimede järgi.
Nyyd aga jalutuskäigule imemaailma. Ma ei pannud pilte ruumide järgi järjekorda, tuleb ise ära aimata, millisest osast vöte tehtud on...
See-eest on talv see aeg, kus on palju tsitruselisi - kuis siis muidu neid jöulude ajal poes nii palju myya on! Ma ei olnudki jaanuaris käinud, seepärast oli viljade kyllus mulle esmakordne vaatepilt. Osa neist olid täiesti tundmatud. Sel korral ei jöudnud köiki nimesid uurida ja kirja panna, tahaks tagasi minna, enne kui need valminuna puult maha kukuvad...paremal pildil maasolevat kraami arvaks väljanägemise järgi datliks, aga Araabias olid nad kypsena puu all maas kyll sama pruunid, kui poest ostes, siin aga on peaaegu helepunased. Teine liik vöi ei jätku meil päikest? Ruumid polnud sugugi soojad, nagu ma arvasin, mäletan, et päikseliste ilmadega on seal isegi palav (mulje märtsi algusest). Ilmselt hoitakse looduslikku talvekliimat.
Kasvuhoone tingimustes pildistamine tuleb hästi välja ainult asjatundjatel, olen pyydnud fototöötlusega natuke läikeid siluda vöi uduseid pilte teravamaks keerata. Tihti ei jätku valgust (eriti troopika-ja sönajalaruumis). Sönajalaruum aga on just see koht, kus on hästi effektne ennast pildistada lasta.
Kaisi kasutas jöuluks saadud kaamerat (millega ka vee all saab pilte teha), ma veel ei tea, kuidas tema vötted niiskes kasvuhooneöhus önnestusid, loodetavasti paremini, kui mul. Unustasin objektiivi puhastada, juhul kui see uduseks tömbus - nyyd troopikaosa pilte vaadates tundub nii. Kuid iga kaamera, olgu see lihtne vöi keeruline, tahab saada aega harjumiseks.
Minul ei tulnud välja ykski pilt kaneeli-ega kohvipuust, samuti ei leidnud ma enam musta pipart yles. Nii et need praktilised taimed jäid seekord yles vötmata.
See-eest on talv see aeg, kus on palju tsitruselisi - kuis siis muidu neid jöulude ajal poes nii palju myya on! Ma ei olnudki jaanuaris käinud, seepärast oli viljade kyllus mulle esmakordne vaatepilt. Osa neist olid täiesti tundmatud. Sel korral ei jöudnud köiki nimesid uurida ja kirja panna, tahaks tagasi minna, enne kui need valminuna puult maha kukuvad...paremal pildil maasolevat kraami arvaks väljanägemise järgi datliks, aga Araabias olid nad kypsena puu all maas kyll sama pruunid, kui poest ostes, siin aga on peaaegu helepunased. Teine liik vöi ei jätku meil päikest? Ruumid polnud sugugi soojad, nagu ma arvasin, mäletan, et päikseliste ilmadega on seal isegi palav (mulje märtsi algusest). Ilmselt hoitakse looduslikku talvekliimat.
Puuvillatupsus vist ei saa eksida...
Toalilledest oleks palju rääkida, eriti nende kasvamisest looduskeskkonnas, kuid piirdun seekord ainult kaunite öite jäädvustamisega. Aga ka need pudelikujulised tyved on huvitavad...ja need eksootilised öied omas looduskeskkonnas, mitte poekimbus.
Tundub, et kallad öitsevad aasta ringi - igakord, kui ma olen kohal, öitsevad ka nemad.
Paljud pildid siia ei mahtunud, jäägu teiseks korraks. Nagu ka harjutused makros plaanisoleva teema "Struktuurid looduses" jaoks.
PS. soovitan pilte suureks klikkida ja need korraga yle vaadata, siis on ka väiksemad vötted suurena nähtavad.
PS. soovitan pilte suureks klikkida ja need korraga yle vaadata, siis on ka väiksemad vötted suurena nähtavad.
