Maikuu hetked II

19.mai 
ja ongi +30C käes - kadakas tolmleb, osa haralisi ploomipuid ja toomingaid juba puistavaid öielehti
Aga kusagil sajab ka, seda näitab taevas mere kohal.

Maikuu hetked

Selles kuust on juba pilte yles pandud, lisan veel kroonika raames möned juurde.

3.- 4.mai.

Jälle sai grillipanniga mere äärde mindud ja vorstikesi sussutatud, kassiga jalutatud ja talt esimesi puuke nopitud. Ning pungad muudkui paisuvad...

Aprillihetked II

Keegi pole kysinud, kuhu jäi aprillihetkede järg, sest I osa löppes 18. kuupäevaga. Juba on maikuugi varsti läbi ning kevadiste varjundite ja arengu aeg samuti. Seega ongi viimane hetk vana kaamera suvepuhkusele saata ning enne lahkumist teha möningad tagasivaated. Postitan siia möned paremad pildid, see on yks viis päästa neid vöimalikust hävingust, kui midagi peaks juhtuma arvutiga. Vöi välise kövakettaga. Kui kuulsin äikeseköminat, kiirustasin tänagi koju, et juhtmed seinast välja tömmata.
Muide, ärge unustage pesumasinat, uutel mudelitel on sees rohkem elektroonikat, kui mönel lihtsamal ja kordi odavamal seadmel, mida ollakse pikse puhul harjutud vooluvörgust välja lylitama!
Nyyd aga möned tagasivaated aprilli.

19.aprill 
oli suvesoe, peaaegu nagu praegu, mai löpupoole, kui me supleme troopilise sooja ilma lainetes. 
Öhtused pildid:

kusagil eemal kömises äike

haraline ploomipuu e alôtcha

(Vihma)värsked pildid

Enne, kui aprillikroonika löpetan ja ilmad uuesti päikselisteks lähevad, ei saanud jätta ylespanemata hiljutisi vihmaste päevade pilte. Sygavad värvid, pastellsed toonid ja erinevad varjundid tulevad just niiskuses hästi välja. Vihmapiisad lehtedel ja kividki on värvikad, mitte pleekinud-kuivad, nagu tavaliselt. Sest ega ju vihmase ilmaga eriti jalutamas ei käida.

Vana koolimaja löpuajad

Vana maja tukub vaiksena öhtupäikeses. Juba aastaid pole siin kuulda laste kilkeid ega koolikella helinat. Pole pidusid, pole lastelaagreid. Aga mis oli enne, kes seda teab... ajalugu eemaltvaatajale saab vööraste mälestuste tombuks, kus vabariigiaeg vöi söjaaeg vöi aeg pärast seda on sama kaugel, kui hetk sellel talvisel päeval, kui esimest korda seisatusin tyhja maja nurga juures ja vaatasin härmas aknaid ning seinale langevaid valguslaike. Seinale, kust ei puudu meie igapäevane graffity.
Jutud sellest, et see maja on kunagi olnud rikka rannakapteni suveresidents, tunduvad sama kaugel, kui Havai enne ameeriklaste tulekut.

Aga kust tuli mul pähe söna Havai? Vöib-olla sellest siin?

Igatahes on tunnid seal majas läbi - ja mitte ainult Tônule. "Tunnilöpu" graffity't pidin natuke töötlema, esimene on nii, nagu ta vaatajale paistab. Linnas poleks säärane mitte midagi erilist, aga siin looduses on see paras pornograafia...
Kui veel kurioosumide kausta minna, siis vöiks siia tirida pildi, kuidas rödul on mets sirguma hakanud. Sealt vist männiriisikaid veel ei saa, aga männi-istikuid kyll. Kui riskida pörandast läbikukkumisega.
Rödu altpoolt vaadates tundub siiski päris kindel. Ja see on koht, kuhu saab vihmavarju minna nii metsloom, kui inimene.

 Distantsilt vaadatuna on vanast hiilgusest alles ilusad vormid.

Vastustustundlik omanik saaks restaureerimisega hakkama, sest katus on korras, ka korstnad tunduvad päris värsked. Kui vald maja yyris, tehti suuremat sorti remont. (Pilt on töödeldud, et ehituse vormi paremini edasi anda).
Möned aknad on kyll katki, aga önneks veel vähe.
Kuid maja ymbruses olevad puidust kämpingutelgid on viimaste kuude jooksul tugevalt vandaalide kätt tunda saanud. Säärane lagastatud lähiymbrus provotseerib pätte ka maja kallale minema. Kuid omanikud on  kaugel maade ja merede taga ja krunt on myygis. Osta saab mitte ainult maja, vaid suure tyki maad, mis omakorda koosneb kahest krundist ja läheb mereni välja. Kindlasti yks ilusamaid ja kompaktsemaid elamumaid siinkandis. Ainult et hind...

345 000 €Krunt 4,2 ha, detailplaneering tehtud, vesi, elekter, kaugus Tallinnast 35 km. Müüa 2 mereäärset kinnistut Keila vallas Lohusalus. Katastrinr: 29501:001:0169 ja 29501:001:0121. Kinnistul eestiaegne maja, võimalik ehitada 2 maja ja 4 abihoonet. Piirneb looduskaitsealaga. *Helista ja küsi lisa! Jaak Hoffart, tel 51 45 777

Seda kuulutust ma mäletan juba päris kaua, vast 3-4 aastat vöi rohkem, kui mina seda esimest korda vaatama juhtusin. Maja ja selle asukoht panid mind ahhetama. Siis ma ei teadnud, et hoonet oli koolimajana kasutatud.
Aga männid on seal maja ymber (ja yldse siinpool poolsaart) erilised. Sellised madalad ja harulised, mida valdavad läänetuuled on vorminud. Sellistele jändrikele on mönus turnima minna ja onne ehitada.

Löpetuseks. Ma ei tahtnud pealkirjaga vana maja ära sönada, just vastupidi - ehk leidub ostja, kes seda ehitust maatasa ei tömba, vaid oskab hinnata ja taastada endises ilus - ma mötlen ikka selles hiilguses, nagu ta vana meremehe residentsina oli. Minu meelest on hoone nii huvitav, et vöiks lausa muinsuskaitse all olla.

Lisan siia kaardi, kus meie objekt asub Laulasmaalt edasi, ligikaudselt söna "maastikukaitseala" m-tähe all.  

 

* Kinnisvara myygikuulutuse tekst on kahjuks vale ka täna (16.12.14), kus eksitav tekst piirneb looduskaitsealaga on endiselt kuulutuses). Antud objekt piirneb Pakri hoiualaga.

Looduskaitseala ja hoiuala omavad päris erinevat kaalukategooriat, vördle LKS paragrahv 4

löige 2 vs löige 3:

 (2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
 1) rahvuspargid;
 2) looduskaitsealad;
 3) maastikukaitsealad.

(3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Teisi allikaid vana maja kohta: 

HARJUMAA MUISTENDID 

Harjumaa öpilaste ülestähendatud koha ja kunstmuistendid http://issuu.com/liiranniku/docs/harjumaa_muistendid_veebi 

Lk.17 "Lohusalu vana algkooli ja lasteaia maja" (Sarah Mandri, Laulasmaa kooli 5.klass);  

"Kapteni maja kummitus" (Birgit Veegen, Laulasmaa kool, 5.klass); 

lk. 32 "Lohusalu kooli kummitus" (Elisabeth Dulger, Laulasmaa kool, 9.klass

NB! Kes midagi sellest ehitusest ning selle ajaloost teab, vöiks märku anda. Sel juhul jätkan postitust uue informatsiooniga.

Dilemma

Kysimus suurele ringile:

Kumb on ilusam?

Kumb on öigem (töötlemata)?

Neid märtsipilte olen peale väikse töötluse tegemist veeretanud siia-sinna, aga otsustada ei oska. Ilusad on mölemad, eriti suureks klikkides. Töötlus ei tundu öige, aga...

Eks aeg näitab, kumba hiljem ära koristan.

Suureks klikkida saab siin:

männipusle

Aprillihetked I - Kolm erinevat päeva

Esimeseks veel möned hetked soojast 8.aprilli hommikust. 
Polnud tuuleöhkugi, oli harjumatult vaikne, kusagilt ei kostnud mere myha, mis on haruldane. 
Sipelgad olid välja tulnud, neid ma sellel kännul varem polnud märganud...
Teised aprillihetked on valguskyllasest metsast 14.aprillil ja kolmandaks paar pilti tuulisemast päevast 18.aprillil

Hommikused panoraamid

kaduv ja püsiv rist

pungad on puhkenud

Suviselt soe aprillikuu on möödunud ilma yhegi blogipildita. Pildid on kaustas - tähendab tuleb teha valik ja need kroonikaks yles panna. 

Avapildi vöttekoht peab dialoogi eelmise postitusega: see on täpipealt sama puudealune, lisanunud on rohelust ja kogemata (seekord töesti kogemata) kaadrisse jäänud kass. Mind ennast hämmastas hoopis see, et ylal kaarduvad oksad polnud lehte läinud, nendest lootsin eriti head rohelist kontrasti märtsikuu pildile - aga tegu oli kuivanud puuga! Nii vana ja sammaldunud, kui yks kuivanud puu saab olla.

Toomingad, mida on siin lähiymbruses palju, on pikemat aega yhes seisus - öide puhkemas. Ootavad.
Nyyd läks kylmaks, see aeg peaks paari päevaga mööda saama. Ja siis tuleb ilmselt joovastav uimaseks-tegev öitemeri, kuhu vöib-olla ööbik laulma tuleb. Ma ei tea, ma olen siin esimest kevadet, aga loodan, et ta tuleb. Köiksuguseid muid linde ju on, miks siis ööbik ei vöiks olla?
Ainult et toomingate öitsemise ajal pidi samuti jahe olema, ma ise olen seda mitmel aastal kogenud.
Elame, näeme!

enne, kui pungad puhkevad

Oh, meri, meri

Merevaateid muudkui koguneb ja ma ei saa neid näitamata jätta. Teistsuguses maastikus hulkumine sellist produktiivsust ei tekitanud. Vöttekohad on samad, aga paari kuuga on merepilte rohkem, kui köigist muudest kohtadest kokku. Pole päeva, kus mingi motiiv vöi huvitav värvimäng ei yllataks. Vöi on silmapiirile ilmununud laev. Vöi helendavad vörgulipud öhtupäikeses. Vöi on taevas nagu akverell...

Meri tekitab söltuvust, muud kohad ei paku enam huvi. Olen ju pildistanud muidki toradaid motiive ymbruskonnas, aga mere körval jäävad nad...körvale. See on seesama tömme, kui jalad viivad ikka mere kaldale ja silmad sihivad vetevälja. Minust on saanud marinist, seebikarbiga merepildistaja. Mis siis veel saab, kui ma parema kaamera saan....

kevademärgid

 Selge, et nyyd läheb igapäevaseks kevademärkide registreerimiseks. Pungad hakkasid peale eilset päikest ja sooja tagasitulekut ning peale tänast kerget vihma silmanähtavalt suurenema.
Hommikul oli linnulaul nii tugev, et kaikus läbi pakettakende. On kuulda, kuidas suured merelinnud tiivade vuhinal yle öue lendavad, kured ja pardid häälitsevad.
Täna tabasin ( 7x soom) kaks merelindu. Kuna raamatud on siiani kastides (kahtlustan, et lindude määraja on suvekodus), siis ei oska öelda, kellega tegu. Oli pilvealune, kerge uduvihmaga päev.

kylmem periood löppes kevade algusega

Selle aasta astronoomiline kevad algas 20.03 6.57 huvitavalt - tuisuga. Mis oli loodetavasti viimane sel poolaastal. Peale väga pikka varakevadist perioodi, mis algas juba veebruraris, oli kummastav jälgida koduaknast tuisuvihureid. Tänu mändide tumedale foonile oli iga pööris jälgitav. See oli tants köige otsesemas möttes.
Selline ilmamuutus löpetas mönepäevase talvise ilma perioodi. Keskööks sadu lakkas ja taevas vöis kuud näha. Soojaks läks ka. Kui tuisk oli alanud miinuskraadidega, siis hilisöhtul töusis temperatuur plusspoolele, aknale ilmusid vihmapiisad.

Tänaseks on lumesupp merest kadunud ja metsa all on näha vaid yksikuid lumelaike.
(pildid 18.03)

Loojangukuma kuu saatel

14.märtsi urvad

selge päev

Kirgast sinise-taeva ilma pole viimasel ajal palju olnud. Hommikud on kyll selgelt alanud, aga pealelöunal on tekkinud taevasse pilveloor. 

Kuid niikuinii on selleks korraks ilusad ilmad läbi. Mälestus yhest ilusast päevast - oli 8.märts - on nyyd siin. Niisuguse selge ilmaga on tavaliselt tuuline ja mere ääres on tuul kevadel veel ysna jahe. Önneks leidub rannas kohti, kuhu tuul ei ulatu, aga see siin on tavaline meie igapäevase teekonna alguspunkt.

vösapilt