Merevaateid muudkui koguneb ja ma ei saa neid näitamata jätta. Teistsuguses maastikus hulkumine sellist produktiivsust ei tekitanud. Vöttekohad on samad, aga paari kuuga on merepilte rohkem, kui köigist muudest kohtadest kokku. Pole päeva, kus mingi motiiv vöi huvitav värvimäng ei yllataks. Vöi on silmapiirile ilmununud laev. Vöi helendavad vörgulipud öhtupäikeses. Vöi on taevas nagu akverell...Meri tekitab söltuvust, muud kohad ei paku enam huvi. Olen ju pildistanud muidki toradaid motiive ymbruskonnas, aga mere körval jäävad nad...körvale. See on seesama tömme, kui jalad viivad ikka mere kaldale ja silmad sihivad vetevälja. Minust on saanud marinist, seebikarbiga merepildistaja. Mis siis veel saab, kui ma parema kaamera saan....
1 comment:
Nii ta on, merel on alati midagi kaameraväärilist näidata. :)
Post a Comment