Perna Seca, Perna Molhada (Kuiv Jalg, Märg Jalg)

 Selle pildiga panen alguse uuele sildile - naljakad kohanimed.  Portugalis leidub neid küllaga. 

With this picture, I start a new label - funny village names. There are plenty of them in Portugal.

Õnne tänav. Rua da Alegria

 

Lemmikvorst

 Minu lemmikvorst detsembris 2020 ei ole vorst nimega Lemmik (oli&on? Eestis müügil ja oli ka tollal mu lemmik). Detsembrikuu vorst oleks muidugi kodumaine verivorst (aga kuna ei ulatu neid haarama) siis esitlen prantsuse verivosti, ostetud E.Leclerk poeketist Portugalis. Üllatus oli suurepärane maitse, mis erineb portugali verivorsti robustsest maitsest üsna palju. Võiks norida, et konsinstents on veidi liiga pehme ja et vorstinahk ei lähe krõbedaks, pigem lõheneb, aga see oleks juba väiklane...  

Rootsi aastatepikkuse kogemusega oli sealmail ainult üks variant. Võtta kruiis Eestisse ja tuua mere tagant vorstid koju. Või osta Rootsi poekettides aastaringselt müügil olevat verikäkki. Seda, et ma siin jõuluks midagi nii maitselähedast leian, oli mulle suur üllatus...

Muide, vanem Norra põlvkond teadis ja sõi verivorsti ja ka Rootsis oli kuulu järgi regioon, kus seda toitu valmistati (praegust seisu ei tea), seega verivorst välismaal polegi nii haruldane artikkel, nagu ma 2000ndate alguses arvasin.

 

Garaazhiuks kolme apelsiniga

 

Which a pair of trousers? Fotojaht "Segadus"

2019 before Covid 19

Lõppeva aasta ülelüldise isikliku ja sotsiaalse segaduse kirjeldamiseks puuduvad mul värvid. Kõigele lisaks on mul ees kolimine... ja ma veel ei tea oma uut elukohta!

 See panoraam on käepärast veel vaid mõned kuud... Cristo Rei ja Aprilli sild paistavad, aga praam võeti käigust maha ja piirangud on peal, need küll muutuvad üleöö, kuid hullemaks. Paar päeva tagasi oli Lissabon kuulu järgi täis raskemalt relvastatud politseinikke, kontrolliti dokumente... linn niigi inimtühi ja välja surnud. Nagu sõjaajal elaks. nii et praegu ei tasugi sinnapoole vett igatseda. Ja kui see jama ühel päeval lõpeb, siis enamus väikseid poekesi ja kohvikuid võib jäädavalt kadunud olla. Ei saagi enam pükse shopata, nagu enne!

Sellist ülemaailmset segadust minu vanad silmad ei mäleta.

PS. Keelelise segaduse vältimiseks: A pair of trousers is a two-legged piece of clothing you wear on the bottom half of your body. It's easier to climb a fence while wearing trousers than a long dress. In the U.S., most people refer to trousers as pants, while in the U.K. pants are underwear.

Kaks ebatavalist ust

Clube Militar Naval,
Lisboa

Selline maja siis... millel on üks uks. mida vähesed näinud on. Portugali mereväega seotud inimesed ehk rohkem. Igatahes on maja kinnine ja sinna viia saavad ainult väga heade sidemetega giidid. Meie InterNation'i giid on endine mereväelane ja praegu merendusajakirja toimetaja. Olen selles majas vähemalt kahel õhtusöögil käinud ja ometi pole ma tähtis nina või president, kes seal pidevalt pildil on, vaid üks nimetu võõramaalane, kes ammuli suuga Portugali kultuuri endasse sisse imeb. (Olen sedasi saanud ka Parlamendis ja Lissaboni linnavalitsuse hoones käia. Need on uhked majad, uksed samamoodi, ka ekskursioonile saab, kui väga tahtmist on). Aga Mereklubi...! niisiis see uks on mereklubi keldris, köögi nurga taga sopis ja sinna ei vii see giid igaüht. 

Legend on kahjuks meelest läinud, tegemist on jaapanlastega (ilmselt oli maja mingil ajal Jaapani saatkond) ja see keldris asuv uks on tegelikult olnud nende seif... mul on nii kahju, et detailid on meelest läinud ja pole aega enam Joao käest küsida, ta seletaks seda mulle suurima entusiasmiga.

Teatro Nacional de São Carlos 

Teine uks, mis mulle on sügava elamuse jätnud, asub Sao Carlose vanas ooperimajas. Õieti on see usterivi... need uksed viivad teatri loozhidesse. Olen seal majas nii eksursioonil käinud kui ka mõned korrad etendusi vaatamas. Maja on selline, nagu ta 1793.a. avati ja seda on kõikjalt näha... need kitsad uksed, need ukselingid... Kord tuli mul poole etenduse poelt viimaselt korruselt välja hiilida. Juba seegi oli elamus...

PS. Ma vabandan konarliku kujunduse pärast, aga ma ei suuda rohkem selle bloggeriga võidelda!

eile oli täna

Eilne pilt lisandiga all paremas nurgas...pildistatud eile, fotojahi jaoks "Täna".   

Puu ümber tiirutades kaalusin rakursse ja käesolev tundus ikkagi parim... ainult see inetu pruun laik, vist kuivanud oksake seal... mõtlesin, et teen veel ühe võtte, aga enne murran oksakese ära. See aga lendas mu nina alt minema... kas siis sellest ootamatusest või millestki muust, polnud mul hiljem kodus meeles ei fotojaht ega pilt ise. Tõepolest tule eile meile ja too homne ajaleht kaasa!

Eilsed võtted teemal Täna. Sügisel algab meil teine kevad...

Graffity x 4

Lisbon

Amora

Almada

Lisbon

 

Sildid

2 elukohamaad ühe posti otsas

Sildid ja sildistamine on enamasti korrastav tegevus. Kas just teistel alati hea meel on, aga sildistaja tunneb kindlasti mõnu oma tegevusest.

Tulemus aga võib olla üllatav kõigile. Näiteks see viidatulp ja need kaks minu poolt ringidega  tähistatud elukohamaad tegid mind üsna emotsionaalseks. 

Mind ennast ei ole enam ammuilma  sildistama tuldud - kodumaa reeturite ridadesse võisin mõnede arvates kuuluda  viimati 2000ndate alguses. Need maad, Rootsi ja Portugal, on 10-kordse distantsivahega - vastavalt 310 ja 3015 km kaugusel mu oma isamaa nurgakesest. See on omakorda poole tunni autosõidu kaugusel sellestsamast kohast huvitavate teeviitadega... kui ma vahel harva kodumail olen.

Seevastu kohanimed Haninge (või ka Eskilstuna mõnel pildil) ning Fundão ei tekita minus erilisi emotsioone. Pole seoseid. Haningesse sattusin harva, sealkandis sai väga ammu paar korda Tyresta rahvuspargis käidud. Eskilstunast olen ainult mööda sõitnud, tollal polnud kunagi aega, et ühele toredale tuttavale külla minna.

Mis puutub Fundão'sse, siis sellele tuleb veel kõva paarsada kilomeetrit lisada, et minu praeguse elukohani jõuda. Koht on samuti nägemata.

Suudle kokka ka!

Punane laik hommiku-hämaras  serveerimisruumis tõmbas tähelepanu. Hommikulaud oli kaetud ainulaadses raamatukogus/hotellis. See maja ja idee teha taoline hotell vääriks täiesti omaette juttu. Nimelt on see silt üleval Óbidos'e linna hotelli The Literary Man köögis kamina kohal. Aga hotell ise... vana kloostrihoone, mis on täis tuhandeid köiteid igal pool kuhu jalg astub ja silm seletab... seda peab ise nägema ja kogema. Ei puudunud toast öökapikirjandus, baari-restoranikirjandusest rääkimata. Sinna oleks võinud jäädagi!

Naine teab...

Selle sildi jäädvustasin naljaviluks moodsas kohas nimega Lx Factory. See on Lissabonis üllatavalt sarnase keskkonna ja energiaga koht kui Tallinnas asuv Telliskivi loomekeskus! Aga kordi suurem... seega ka mitmekesisem ja huvitavam. 

Jah tõesti, milleks Google, kui kohvikus on moblakeeld...

 

See oli üks ainulaadsemaid hommikusööke minu elus, serveeritud meie kambale sealsamas Lx Factory's ühes kohvikus mitmekümne hulgas... Ei tea, kas ma selle koha uuesti ära tunneks? Õnneks on mul rohkem pilte ja need aitaksid leida. 

Siin on silt ka - RESERVADO ja selle peegeldus salvrätitopsil.

Amália Rodrigues

Käisime eelmisel suvel Alentejos ringi sõitmas ja sattusime sildil mainitud kohta. Grupp maju olid saanud aasta tagasi ilusa kujunduse fado-kuninganna auks. Panin kokku hädapärase kollaazhi. Ka siin on peegeldus... kes märkab.

Kogu see postitus on nagu mäng - näidatakse ainult tibatillukest osakest hoomamatust tervikust. Nii see on ka siltidega: osa neist informeerib, osa õrritab ja osa näitab nii vähe, et mõjub vastupidiselt. Mida üks silt võib varjata? Kaheksa aasta taguses silditeemalises fotojahis panin midagi üles, mis kuulus viimasesse kategooriasse. See oli vabamüürlaste uks Norrtäljes...

Uks nr.2 on üleval Fotosahtlis ja see pole sugugi vähem salapärane.

sõiduriist täiskuu all

Opel Frontera A Sport 2.8 Tdi

Sinine sinises

 

Mõõna paljastused

Vaade üle lahesopi (Tagus Yacht Centre lähedalt)

4 vahelejäänud teemat ühekorraga... rivis

Vana koolimaja löpuajad

Vana maja tukub vaiksena öhtupäikeses. Juba aastaid pole siin kuulda laste kilkeid ega koolikella helinat. Pole pidusid, pole lastelaagreid. Aga mis oli enne, kes seda teab... ajalugu eemaltvaatajale saab vööraste mälestuste tombuks, kus vabariigiaeg vöi söjaaeg vöi aeg pärast seda on sama kaugel, kui hetk sellel talvisel päeval, kui esimest korda seisatusin tyhja maja nurga juures ja vaatasin härmas aknaid ning seinale langevaid valguslaike. Seinale, kust ei puudu meie igapäevane graffity.
Jutud sellest, et see maja on kunagi olnud rikka rannakapteni suveresidents, tunduvad sama kaugel, kui Havai enne ameeriklaste tulekut.

Aga kust tuli mul pähe söna Havai? Vöib-olla sellest siin?

Igatahes on tunnid seal majas läbi - ja mitte ainult Tônule. "Tunnilöpu" graffity't pidin natuke töötlema, esimene on nii, nagu ta vaatajale paistab. Linnas poleks säärane mitte midagi erilist, aga siin looduses on see paras pornograafia...
Kui veel kurioosumide kausta minna, siis vöiks siia tirida pildi, kuidas rödul on mets sirguma hakanud. Sealt vist männiriisikaid veel ei saa, aga männi-istikuid kyll. Kui riskida pörandast läbikukkumisega.
Rödu altpoolt vaadates tundub siiski päris kindel. Ja see on koht, kuhu saab vihmavarju minna nii metsloom, kui inimene.

 Distantsilt vaadatuna on vanast hiilgusest alles ilusad vormid.

Vastustustundlik omanik saaks restaureerimisega hakkama, sest katus on korras, ka korstnad tunduvad päris värsked. Kui vald maja yyris, tehti suuremat sorti remont. (Pilt on töödeldud, et ehituse vormi paremini edasi anda).
Möned aknad on kyll katki, aga önneks veel vähe.
Kuid maja ymbruses olevad puidust kämpingutelgid on viimaste kuude jooksul tugevalt vandaalide kätt tunda saanud. Säärane lagastatud lähiymbrus provotseerib pätte ka maja kallale minema. Kuid omanikud on  kaugel maade ja merede taga ja krunt on myygis. Osta saab mitte ainult maja, vaid suure tyki maad, mis omakorda koosneb kahest krundist ja läheb mereni välja. Kindlasti yks ilusamaid ja kompaktsemaid elamumaid siinkandis. Ainult et hind...

345 000 €Krunt 4,2 ha, detailplaneering tehtud, vesi, elekter, kaugus Tallinnast 35 km. Müüa 2 mereäärset kinnistut Keila vallas Lohusalus. Katastrinr: 29501:001:0169 ja 29501:001:0121. Kinnistul eestiaegne maja, võimalik ehitada 2 maja ja 4 abihoonet. Piirneb looduskaitsealaga. *Helista ja küsi lisa! Jaak Hoffart, tel 51 45 777

Seda kuulutust ma mäletan juba päris kaua, vast 3-4 aastat vöi rohkem, kui mina seda esimest korda vaatama juhtusin. Maja ja selle asukoht panid mind ahhetama. Siis ma ei teadnud, et hoonet oli koolimajana kasutatud.
Aga männid on seal maja ymber (ja yldse siinpool poolsaart) erilised. Sellised madalad ja harulised, mida valdavad läänetuuled on vorminud. Sellistele jändrikele on mönus turnima minna ja onne ehitada.

Löpetuseks. Ma ei tahtnud pealkirjaga vana maja ära sönada, just vastupidi - ehk leidub ostja, kes seda ehitust maatasa ei tömba, vaid oskab hinnata ja taastada endises ilus - ma mötlen ikka selles hiilguses, nagu ta vana meremehe residentsina oli. Minu meelest on hoone nii huvitav, et vöiks lausa muinsuskaitse all olla.

Lisan siia kaardi, kus meie objekt asub Laulasmaalt edasi, ligikaudselt söna "maastikukaitseala" m-tähe all.  

 

* Kinnisvara myygikuulutuse tekst on kahjuks vale ka täna (16.12.14), kus eksitav tekst piirneb looduskaitsealaga on endiselt kuulutuses). Antud objekt piirneb Pakri hoiualaga.

Looduskaitseala ja hoiuala omavad päris erinevat kaalukategooriat, vördle LKS paragrahv 4

löige 2 vs löige 3:

 (2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
 1) rahvuspargid;
 2) looduskaitsealad;
 3) maastikukaitsealad.

(3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Teisi allikaid vana maja kohta: 

HARJUMAA MUISTENDID 

Harjumaa öpilaste ülestähendatud koha ja kunstmuistendid http://issuu.com/liiranniku/docs/harjumaa_muistendid_veebi 

Lk.17 "Lohusalu vana algkooli ja lasteaia maja" (Sarah Mandri, Laulasmaa kooli 5.klass);  

"Kapteni maja kummitus" (Birgit Veegen, Laulasmaa kool, 5.klass); 

lk. 32 "Lohusalu kooli kummitus" (Elisabeth Dulger, Laulasmaa kool, 9.klass

NB! Kes midagi sellest ehitusest ning selle ajaloost teab, vöiks märku anda. Sel juhul jätkan postitust uue informatsiooniga.

punased täpid

Nagu keegi oleks puule punast värvi peale kallanud, aga eks see ilmselt yks haigus ole.

Aeg: 2.juuni 2013
Postitus valmis tehtud: 10.oktoober 2013

Ussi nahk

Fj teemal "uss/jas"

huvitav ehitis II

Selline majake, kui mu mälu mind ei peta, oli kunagi (ja vöib-olla on ka praegu) körtsi "Seiklusjutte Maalt ja Merelt" öue peal. See oli mu spontaanne, esialgne Fj idee ja olekski käiku läinud, kui poleks pihku juhtunud palju värskem ehitis, mis omas rohkem minuga kokkupuuteid.

Loomulikult on huvitavaid maju palju pildistatud, aga yheks konkreetseks teemapostituseks peaks autoril objektiga rohkem seost olema, kui pögus turistipilk. Sellel hoonel on ka - et minna sööma, tuli tast mööda käia, aga söömiskohas sai aastakest 5 tagasi päris mitu korda käidud, ikka enamasti kambaga. (Sel oktoobrihommikul olin ma vist kyll yksi kohvi joomas).
Koht oleks vaevalt kunagi uuesti meenunud, kui ma poleks seda pilti leidnud. Uued kohad on peale tulnud, kus me nyyd söömas ja istumas käime.

Aeg: 24.10.2008

taaskasutus - recycling

Pildil olev taaskasutus oli pöhjuseks, mille pärast andsin eelmisel aastal Fj jaoks vastava märgusöna, oli vist täpsemalt nutikas taaskasutus. Eks neid recycled asju ole nähtud-pildistatud teisigi, aga meelde jäi just see.

Mr.Linky

PS. Pilt on tehtud sygisel. Elavat fotojahti saaks siis teha, kui näeks, mis seal siis sel aastal kasvab. Aga selleks on veel vara, no nii kylm kevad on seekord!

julge hôbekajakas

Aeg: 25.02.13. Lind lasi ennast pildistada ca 30-40 sm kauguselt, aga nii lähedale minek vöttis muidugi aega, et ta harjuks minuga. Lapsi nähes valmistus kohe lendu töusma.

Tehniline: Löigatud, kergelt töödeldud. Viimane pilt välguga, mis näitab höbekajaka valget rinnaalust, nagu see peab olema. Teistel piltidel heidab akendest tulev valgus kollakat kuma.

vana mees

Ei, see ei ole pilt elust enesest...et vaevatud vanadus ja lootusrikas noorus ja...
Need ei ole minu leitud näod ja ma ei tea fotograafi,  kes need leidis.

Tegin yhest pildist jöhkra töötluse, sest toote naturaalsus ja realism tekitas segadust ja imelikke mötteid. Töötluse tegin juba ammu, see oli möeldud fotojahi jaoks teemal "Vana mees", aga unustasin vahepeal ära. Ja eks ta ole natuke liiga teistmoodi ka. Pealegi mitte minu enda leitud nägu, natuke nagu vööraste sulgedega ehtimine oleks see olnud, kui tagantjärgi mötlema hakata. Aga täna leidsin ta yles ja kahju oli jagamata jätta. 

Teise Sahtli lood on suurepärane koht seda teha.

See on veinivanamees, kalli veini vana mees. Aga mitte löbus viinaveininina, nagu veinisildi puhul vöiks oletada, vaid pigem istanduse vana ja väsinud tööline, kes tiksub viimaseid päevi viinamäel kergemaid abitöid teha.
Mötlikult alkoholipoes jalutades, et näiteks öhtuks uut ja huvitavat veini leida, ehmatab see vana mees oma lootusetu pilguga. Ta nagu vaataks mulle järele. See ei ole "osta mind" pilk. See on resignatsioon. "Ma tean sust köike ja ma tean, mis on elu..."
Minu jaoks kehastab ta töötut kusagil Hispaania kolkakylas.
Ma ei hakka esitama möttetut kysimust, miks valiti selline shokipilt yhele veinile, ma hakkan seda uurima.

Leidsin!
Renowned photographers Bèla Adler and Salvador Fresneda have paired together with Spanish agency Moruba to create a modern project for sustainable viticulture:Matsu’s photographic wine series. In this beautiful packaging, the labels for Spanish-based organic winery Matsu reveal the portraits of three generations that devote their lives to the vineyard. 
http://www.lostateminor.com/2009/06/17/matsu-photographic-wine-series/

Veini suurepärasest maitsest: http://thebirchbeat.blogspot.se/2012/06/those-eyes.html