Puu ümber tiirutades kaalusin rakursse ja käesolev tundus ikkagi parim... ainult see inetu pruun laik, vist kuivanud oksake seal... mõtlesin, et teen veel ühe võtte, aga enne murran oksakese ära. See aga lendas mu nina alt minema... kas siis sellest ootamatusest või millestki muust, polnud mul hiljem kodus meeles ei fotojaht ega pilt ise. Tõepolest tule eile meile ja too homne ajaleht kaasa!
4 comments:
Kohe soe ja helge tunne neid pilte vaadates...
Ja kuidagi veider on tänaseks dateeritud piltidel sellist looduse lopsakust näha. Sõnaseade on ka kui ameerika mäed.
Oeh, peab millestki kinni hoidma.
Elulõng peaks olema minu arvates punaste õitega taim, mis kasvas ümber "karkassi". Kusjuures esimene ja viimane pilt kollažil on kujult sarnased...
Aitäh kõigile!
Praegu läks jahedaks (kõik on muidugi suhteline), hakkame varsti Advendiaega jõudma. Ja siis on enam vähem sama pilt looduses. Kartuli saab maha panna ja muid asju.
Linnas on ohtralt igasugu tulesid, kellasid jms kila-kola tänavate ääres, platsidel ja alleedel. Laat, kultuurilised üritused ning katoliiklik protsessioon vist jäävad seekord ära.
Jõulutunnet pole ka eriti sellega, eks see tunne peab endal hinges mälestusena alles olema.
PS. Raisakull: see pole elulõng, aga nimi ei meenu.
Jah, kollaazhil on sama pilt. Ei hakanud uut kollaazhi tegema, see oli enne valmis, kui tuli idee putukast (vist tsikaadist) juttu teha.
Post a Comment