Õnne tänav. Rua da Alegria

 

Garaazhiuks kolme apelsiniga

 

Kaks ebatavalist ust

Clube Militar Naval,
Lisboa

Selline maja siis... millel on üks uks. mida vähesed näinud on. Portugali mereväega seotud inimesed ehk rohkem. Igatahes on maja kinnine ja sinna viia saavad ainult väga heade sidemetega giidid. Meie InterNation'i giid on endine mereväelane ja praegu merendusajakirja toimetaja. Olen selles majas vähemalt kahel õhtusöögil käinud ja ometi pole ma tähtis nina või president, kes seal pidevalt pildil on, vaid üks nimetu võõramaalane, kes ammuli suuga Portugali kultuuri endasse sisse imeb. (Olen sedasi saanud ka Parlamendis ja Lissaboni linnavalitsuse hoones käia. Need on uhked majad, uksed samamoodi, ka ekskursioonile saab, kui väga tahtmist on). Aga Mereklubi...! niisiis see uks on mereklubi keldris, köögi nurga taga sopis ja sinna ei vii see giid igaüht. 

Legend on kahjuks meelest läinud, tegemist on jaapanlastega (ilmselt oli maja mingil ajal Jaapani saatkond) ja see keldris asuv uks on tegelikult olnud nende seif... mul on nii kahju, et detailid on meelest läinud ja pole aega enam Joao käest küsida, ta seletaks seda mulle suurima entusiasmiga.

Teatro Nacional de São Carlos 

Teine uks, mis mulle on sügava elamuse jätnud, asub Sao Carlose vanas ooperimajas. Õieti on see usterivi... need uksed viivad teatri loozhidesse. Olen seal majas nii eksursioonil käinud kui ka mõned korrad etendusi vaatamas. Maja on selline, nagu ta 1793.a. avati ja seda on kõikjalt näha... need kitsad uksed, need ukselingid... Kord tuli mul poole etenduse poelt viimaselt korruselt välja hiilida. Juba seegi oli elamus...

PS. Ma vabandan konarliku kujunduse pärast, aga ma ei suuda rohkem selle bloggeriga võidelda!

Sinine sinises

 

Vana koolimaja löpuajad

Vana maja tukub vaiksena öhtupäikeses. Juba aastaid pole siin kuulda laste kilkeid ega koolikella helinat. Pole pidusid, pole lastelaagreid. Aga mis oli enne, kes seda teab... ajalugu eemaltvaatajale saab vööraste mälestuste tombuks, kus vabariigiaeg vöi söjaaeg vöi aeg pärast seda on sama kaugel, kui hetk sellel talvisel päeval, kui esimest korda seisatusin tyhja maja nurga juures ja vaatasin härmas aknaid ning seinale langevaid valguslaike. Seinale, kust ei puudu meie igapäevane graffity.
Jutud sellest, et see maja on kunagi olnud rikka rannakapteni suveresidents, tunduvad sama kaugel, kui Havai enne ameeriklaste tulekut.

Aga kust tuli mul pähe söna Havai? Vöib-olla sellest siin?

Igatahes on tunnid seal majas läbi - ja mitte ainult Tônule. "Tunnilöpu" graffity't pidin natuke töötlema, esimene on nii, nagu ta vaatajale paistab. Linnas poleks säärane mitte midagi erilist, aga siin looduses on see paras pornograafia...
Kui veel kurioosumide kausta minna, siis vöiks siia tirida pildi, kuidas rödul on mets sirguma hakanud. Sealt vist männiriisikaid veel ei saa, aga männi-istikuid kyll. Kui riskida pörandast läbikukkumisega.
Rödu altpoolt vaadates tundub siiski päris kindel. Ja see on koht, kuhu saab vihmavarju minna nii metsloom, kui inimene.

 Distantsilt vaadatuna on vanast hiilgusest alles ilusad vormid.

Vastustustundlik omanik saaks restaureerimisega hakkama, sest katus on korras, ka korstnad tunduvad päris värsked. Kui vald maja yyris, tehti suuremat sorti remont. (Pilt on töödeldud, et ehituse vormi paremini edasi anda).
Möned aknad on kyll katki, aga önneks veel vähe.
Kuid maja ymbruses olevad puidust kämpingutelgid on viimaste kuude jooksul tugevalt vandaalide kätt tunda saanud. Säärane lagastatud lähiymbrus provotseerib pätte ka maja kallale minema. Kuid omanikud on  kaugel maade ja merede taga ja krunt on myygis. Osta saab mitte ainult maja, vaid suure tyki maad, mis omakorda koosneb kahest krundist ja läheb mereni välja. Kindlasti yks ilusamaid ja kompaktsemaid elamumaid siinkandis. Ainult et hind...

345 000 €Krunt 4,2 ha, detailplaneering tehtud, vesi, elekter, kaugus Tallinnast 35 km. Müüa 2 mereäärset kinnistut Keila vallas Lohusalus. Katastrinr: 29501:001:0169 ja 29501:001:0121. Kinnistul eestiaegne maja, võimalik ehitada 2 maja ja 4 abihoonet. Piirneb looduskaitsealaga. *Helista ja küsi lisa! Jaak Hoffart, tel 51 45 777

Seda kuulutust ma mäletan juba päris kaua, vast 3-4 aastat vöi rohkem, kui mina seda esimest korda vaatama juhtusin. Maja ja selle asukoht panid mind ahhetama. Siis ma ei teadnud, et hoonet oli koolimajana kasutatud.
Aga männid on seal maja ymber (ja yldse siinpool poolsaart) erilised. Sellised madalad ja harulised, mida valdavad läänetuuled on vorminud. Sellistele jändrikele on mönus turnima minna ja onne ehitada.

Löpetuseks. Ma ei tahtnud pealkirjaga vana maja ära sönada, just vastupidi - ehk leidub ostja, kes seda ehitust maatasa ei tömba, vaid oskab hinnata ja taastada endises ilus - ma mötlen ikka selles hiilguses, nagu ta vana meremehe residentsina oli. Minu meelest on hoone nii huvitav, et vöiks lausa muinsuskaitse all olla.

Lisan siia kaardi, kus meie objekt asub Laulasmaalt edasi, ligikaudselt söna "maastikukaitseala" m-tähe all.  

 

* Kinnisvara myygikuulutuse tekst on kahjuks vale ka täna (16.12.14), kus eksitav tekst piirneb looduskaitsealaga on endiselt kuulutuses). Antud objekt piirneb Pakri hoiualaga.

Looduskaitseala ja hoiuala omavad päris erinevat kaalukategooriat, vördle LKS paragrahv 4

löige 2 vs löige 3:

 (2) Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on:
 1) rahvuspargid;
 2) looduskaitsealad;
 3) maastikukaitsealad.

(3) Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Teisi allikaid vana maja kohta: 

HARJUMAA MUISTENDID 

Harjumaa öpilaste ülestähendatud koha ja kunstmuistendid http://issuu.com/liiranniku/docs/harjumaa_muistendid_veebi 

Lk.17 "Lohusalu vana algkooli ja lasteaia maja" (Sarah Mandri, Laulasmaa kooli 5.klass);  

"Kapteni maja kummitus" (Birgit Veegen, Laulasmaa kool, 5.klass); 

lk. 32 "Lohusalu kooli kummitus" (Elisabeth Dulger, Laulasmaa kool, 9.klass

NB! Kes midagi sellest ehitusest ning selle ajaloost teab, vöiks märku anda. Sel juhul jätkan postitust uue informatsiooniga.

Patarei - the place of paranoia

Patarei sea fortress-prison 2013

On the left picture is the helpful person who gave us smart advice to climb up and see something what everybody can't see (the angry guard saw us later but luckily not up on the building!)

Patarei: 3x black and white

In 1828 Nicholas I of Russia mandated the building of the sea fortress of Patarei. Completed in 1840, it is located on area of 4 hectares (10 acres). Over the years it has had different functions – in 1867 functioning as barracks, in 1920 as a prison and since 2007 as a Culture Park.

This unique 19th century example of Tallinn’s top architecture has now in the 21st century changed from a longtime symbol of repressions to a favorite place for residents of the nation’s capital and visitors, a multifunctional place to spend free time (http://www.patarei.org/en/patarei-sea-fortress-prison/)

Patarei fortress-prison (from 1840)