Vihmane aprillilõpp

(Vihma)värsked pildid

Enne, kui aprillikroonika löpetan ja ilmad uuesti päikselisteks lähevad, ei saanud jätta ylespanemata hiljutisi vihmaste päevade pilte. Sygavad värvid, pastellsed toonid ja erinevad varjundid tulevad just niiskuses hästi välja. Vihmapiisad lehtedel ja kividki on värvikad, mitte pleekinud-kuivad, nagu tavaliselt. Sest ega ju vihmase ilmaga eriti jalutamas ei käida.

Dilemma

Kysimus suurele ringile:

Kumb on ilusam?

Kumb on öigem (töötlemata)?

Neid märtsipilte olen peale väikse töötluse tegemist veeretanud siia-sinna, aga otsustada ei oska. Ilusad on mölemad, eriti suureks klikkides. Töötlus ei tundu öige, aga...

Eks aeg näitab, kumba hiljem ära koristan.

Suureks klikkida saab siin:

kylmem periood löppes kevade algusega

Selle aasta astronoomiline kevad algas 20.03 6.57 huvitavalt - tuisuga. Mis oli loodetavasti viimane sel poolaastal. Peale väga pikka varakevadist perioodi, mis algas juba veebruraris, oli kummastav jälgida koduaknast tuisuvihureid. Tänu mändide tumedale foonile oli iga pööris jälgitav. See oli tants köige otsesemas möttes.
Selline ilmamuutus löpetas mönepäevase talvise ilma perioodi. Keskööks sadu lakkas ja taevas vöis kuud näha. Soojaks läks ka. Kui tuisk oli alanud miinuskraadidega, siis hilisöhtul töusis temperatuur plusspoolele, aknale ilmusid vihmapiisad.

Tänaseks on lumesupp merest kadunud ja metsa all on näha vaid yksikuid lumelaike.
(pildid 18.03)

Lake Largen in evening sun

cloud's journey/pilve teekond

Pictures are taken within 8 minutes, deck 6, on 26.of June this year.

No post-processing, only cutting. I'm not sure if the ship was moving quickly, or was it the cloud. But other clouds are not changing their positions at all...or was it not a cloud at all, may-be some smoke from passing ship?

Pildid on tehtud 8 minuti jooksul (20.24-20.33) 26.juunil 2013 laeva 6.dekilt.Pole töödeldud, ainult löigatud. Ma pole kindel, kas laev liikus kiiresti vöi oli see pilv. Kuid teised pilved ei muutnud omi positsioone...vöib-olla polnud see yldse pilv, vaid mööduva laeva suitsuviirg?

keskpunlktis II

keskpunktis

Loojang, päikesesammas

 Ma olen loojangupilte vähe teinud, kipuvad teised liiga magusavöitu olema. Aga möned olukorrad on kyll vaimustavad. Pilt muutub sekunditega ja sellel liikusid ka laevad omakorda silmapiiril päris kiiresti edasi, tundsin selgelt, et sellise erakordse hetke jaoks oleks paremat kaamerat vaja. Aga hea, et seegi oli!

taevapeegeldused

3.septembri öhtupoolikul pöikasime sadamasse, et enne maalt ärasöitu paati kontrollida. Kell oli 18.30, kui sadamasillale astusime. Oli vaikne ja soe, aga aega oli vähe ja pimeda saabudes poleks mötet olnud kaugemale välja söita. Et kasvöi Norrtäljeviken'isse välja jöuda, vötaks vanal paadil see mitu tundi ja tagasi ju tuleb samuti tulla. Me polnud selleks ette valmistatud. Vihmane suvi oli paadisöidud väga harvaks teinud ja nii kaob ka valmisolek ning harjumus. Prooviks sai siiski mootorile hääled sisse löödud, millest sugenes möte teha yks tagasihoidlik tiir siinsamas lahesopis, tunnikese puhata ja päikseloojangut vaadata. 

Tagasi olime paadisillal juba 19.10.
Meie puhkepausi oli ära rikkunud järgmise kaldasopi ehk rahva ujumiskoha juurde tulnud töömees, kes trimmeriga hakkas körkjaid niitma. Olime just mootori välja lylitanud ja minu väsinud mees otsustas veidi pikali visata, mina aga nautisin vaikust, vee löhna ning imelisi peegeldusi. Oli nii vaikne, et oleks ka möne looma nahistamist körkjatest kuulda vöinud... ja siis äkki selline plärin, mis kaikus yhelt kaldalt teisele ja tagasi.
Löime meiegi mootorile uuesti hääled sisse. Suigatamisest ei tulnud midagi välja, isegi mitte vestlusest.
Aga see pool tundi andis pildid, mida vaadates alles nyyd aru saan, et see oli elu maaliliseim pool tundi merel.

PS. Asukoht Google'i kaardil pole täpselt Skogsviken, aga vast köige lähedasem sellele sopile, kus meie väike sadam on. Google'l puuduvad paljud väiksed kohanimed vöi kattuvad need möne teise, aga tähtsama kohanimega - antud juhul satub meie laht nime järgi hoopis kuhugi mujale.

Pilk taevasse...ja pilk maha

Taevas: 29.aprill

Maa: 1.mai

Päikese dramaatilisi etteasteid

13.jaanuar

26.jaanuar

Nii nagu taevas, nönda ka maa peal - jalutuskäik Galärvarvet'is

Siin on pildid 4.jaanuarist 2011. Hommikul oli olnud päiksevarjutus (80%), mida me ei näinud, aga terve päev oli taevas kummaline ja päike valgustas sygav-sooja tooniga köike, mis ette sattus. Nii see taevane dramatism jätkus Stockholmi kohal kuni loojanguni.

Juba hommikul aknast välja vaadates oli olnud paljutöotav pilt, sama jätkus kogu teekonna vältel linna. Pildistasin isegi auto kyljeaknast, sest maailm oli äkki väga värviline...


Nyyd aga loo avapilt:

Nii nagu taevas, nönda ka maa peal

Ma ei teinud pildis tehnilisi muutusi, ei lisanud heledust, ehkki kaamera oli lugenud olukorda pimedamaks, kui see tegelikult oli. 

Galärvarvet on piirkond, kus ma sel päeval ringi liikusin, hoides muuseumite-poolsesse kylge, mere äärde.

Köndisin ymber Vasa muuseumi hoone, käisin Meremeeste kalmistul ja Estonia mälestuspaigal, vaatasin Nordiska muuseumit iga kandi pealt...jälgisin kuidas trammid edasi tagasi söitsid - see oli midagi uut minu jaoks, sest varem oli neid näha ainult suvel. Aga kevadest saati käis ju trammiteede renoveerimine ja nyyd on väga lihtne aastaringi kesklinnast otse Skanseni-kanti saada.

Löpuks läksin tagasi Aquariumisse, kus korjasin yles vaimustuses lapse, kes mu kaamera haaras ja ka möned kalad ja konnad mälestuseks pildistas.

Siis läksime koos Nordiskasse, kus köigepealt söime löunat (soovitan soojalt, hea köök ja maitsvad toidud, ehkki pisut kallimad, kui mujal). See-eest on aga muuseum lastele tasuta, mängutuba maksab 20 SEK, kuid see on väike raha nii vahva mängukoha jaoks.

Loojangud on siin erilised...

Härmatis haihtunud, päevased lumesajud möödas, sai öhtul jälle mahedast -5C -sest talveilmast nina näpistav pakane. Päikegi näitas, et öhus domineerivad pikad jääkristallid. 
Kui õhus on palju jäänõelakesi ( –kristalle), või taevas on kaetud kõrgete õhukeste pilvedega, siis sageli tekib päikese või kuu ümber rõngas – halo. See rõngas on tavaliselt 22º kaugusel päikesest või kuust, mõnikord esineb suur rõngas, mis asub valgusallikast 46º kaugusel. 
Madala päikese kiired murduvad õhus leiduvatel kuuetahulistel jääkristallidel ning 22º kaugusel päikese kettast tekib vikerkaare taoline kaar, millel on kahel pool heledat, tõesti päikesetaolist laiku. Kui aga kristallid on pliiatsitaolised ja need “pliiatsid"? on orienteeritud horisontaalseina, tekivad päikese kohale heledad sambad. 
Ain Kallis ilmasaidilt
http://www.ilm.ee/index.php?42277 


Niisiis täna olid meil "pliiatsid". Eile oli ka härmatis väga suurekristalliline.
Jäin akna juurde vaatama, mis edasi saab.

Valge "sabatäht" oli ilmselt lennuk, sest ta liikus, kuid  aeglaselt.
Ja sama sambaga päike, zoomiga:

Löpuks tulid ka valepäikesed, millest teist ma oma vaatevälja piiratuse töttu kunagi ei näe. Esimene oli aga jälle garaazhi katuste kohal, seekord kahvatum, kui möned päevad tagasi.


PS. Mustad laigud paremal "öhus" on töenäoliselt mustus aknaklaasil. Tegin ka akna lahti, aga just need pildid ei tulnud välja.