kodulähedane kollaazh

 

teine aeg/ another time

Kes veel mäletab kaheksajala risottot Portinho d' Arrabidas eelmise aasta 22.detsembril? 

22.12.19

Sellel aastal umbes samal ajal, täpsemalt 17.detsembril, käisime jälle kord Arrabida mägedel, aga alla mere äärde ei laskunud ja söömas ei käinud - kõik võivad arvata, miks - vaid sõitsime kõige kõrgemat harja pidi mäestikule ringi peale. Kuigi ka sellel aastal on olnud üsna vihmane, oli just sel päeval imeilus ilm. Alloleval pildil teeviit Portinho peale:

 

Vaade Troja poolsaare suunas

Eileõhtuseid taevapilte

 

Suvi

Suvi - ilma ja temperatuuri põhjal ja minule  kui uustulnukale sellel laiuskraadil - on kestnud väga kaua, suvekuumus liigagi kaua. Viimane vihm sadas meie Kivihunniku külas maha 15.mail. 

Kohalikud räägivad sama juttu mis Eestiski: aastaajad on kadunud! Varem olid ka kevad ja sügis oma iseloomulike joontega, praegu on ainult suvi ja talv... (Muidugi sellised, nagu nad siin olema peavad). Millised olid kevaded ja sügised, mina ei tea, sest kliimamuutused toimusid varem, kui ma siin maal kanda kinnitasin.

Igal suvel on natuke erinevad jooned, aga üldiselt on pikaajaline kuivus ja palavus, eriti maa kesk-ja lõunaosas, tavaline nähtus. Metsatulekahjud on vältimatu osa Portugali elust. Maa on juba juulis valdavalt pruunides toonides. 

Pildid on eileõhtuselt jalutuskäigult kodu lähedalt. Mõned igihaljad taimed ja kastetud murulapid ning aiad annavad teisi toone. Paljud ilupuud õitsevad just praegu, kuid minu eesmärk polnud kõike seda ilu kirjeldada, sest enne läheks issanda päike looja kui ma selle tööga lõpule jõuan... rääkimata aiamaast, mis muudkui toodab kraami, kui vähegi voolikut näidata. Roosid on laual aastaringselt ja alati on midagi, mida söögiks taldrikule panna. 

Ka kaktuse viljad on söödavad, ehkki nad kasvanud ilma veeta. See põnev taim väärib omaette lugu, kust ei puuduks isiklikud, naljakad-torkivad kogemused.

 

haraline ploomipuu e alôtcha

Hommikused panoraamid

Oh, meri, meri

Merevaateid muudkui koguneb ja ma ei saa neid näitamata jätta. Teistsuguses maastikus hulkumine sellist produktiivsust ei tekitanud. Vöttekohad on samad, aga paari kuuga on merepilte rohkem, kui köigist muudest kohtadest kokku. Pole päeva, kus mingi motiiv vöi huvitav värvimäng ei yllataks. Vöi on silmapiirile ilmununud laev. Vöi helendavad vörgulipud öhtupäikeses. Vöi on taevas nagu akverell...

Meri tekitab söltuvust, muud kohad ei paku enam huvi. Olen ju pildistanud muidki toradaid motiive ymbruskonnas, aga mere körval jäävad nad...körvale. See on seesama tömme, kui jalad viivad ikka mere kaldale ja silmad sihivad vetevälja. Minust on saanud marinist, seebikarbiga merepildistaja. Mis siis veel saab, kui ma parema kaamera saan....

kevademärgid

 Selge, et nyyd läheb igapäevaseks kevademärkide registreerimiseks. Pungad hakkasid peale eilset päikest ja sooja tagasitulekut ning peale tänast kerget vihma silmanähtavalt suurenema.
Hommikul oli linnulaul nii tugev, et kaikus läbi pakettakende. On kuulda, kuidas suured merelinnud tiivade vuhinal yle öue lendavad, kured ja pardid häälitsevad.
Täna tabasin ( 7x soom) kaks merelindu. Kuna raamatud on siiani kastides (kahtlustan, et lindude määraja on suvekodus), siis ei oska öelda, kellega tegu. Oli pilvealune, kerge uduvihmaga päev.

kylmem periood löppes kevade algusega

Selle aasta astronoomiline kevad algas 20.03 6.57 huvitavalt - tuisuga. Mis oli loodetavasti viimane sel poolaastal. Peale väga pikka varakevadist perioodi, mis algas juba veebruraris, oli kummastav jälgida koduaknast tuisuvihureid. Tänu mändide tumedale foonile oli iga pööris jälgitav. See oli tants köige otsesemas möttes.
Selline ilmamuutus löpetas mönepäevase talvise ilma perioodi. Keskööks sadu lakkas ja taevas vöis kuud näha. Soojaks läks ka. Kui tuisk oli alanud miinuskraadidega, siis hilisöhtul töusis temperatuur plusspoolele, aknale ilmusid vihmapiisad.

Tänaseks on lumesupp merest kadunud ja metsa all on näha vaid yksikuid lumelaike.
(pildid 18.03)

Loojangukuma kuu saatel

14.märtsi urvad

selge päev

Kirgast sinise-taeva ilma pole viimasel ajal palju olnud. Hommikud on kyll selgelt alanud, aga pealelöunal on tekkinud taevasse pilveloor. 

Kuid niikuinii on selleks korraks ilusad ilmad läbi. Mälestus yhest ilusast päevast - oli 8.märts - on nyyd siin. Niisuguse selge ilmaga on tavaliselt tuuline ja mere ääres on tuul kevadel veel ysna jahe. Önneks leidub rannas kohti, kuhu tuul ei ulatu, aga see siin on tavaline meie igapäevase teekonna alguspunkt.

loojang

5.märtsi loojang vaatega Pakri poolsaarele

pastellsed panoraamid

meri

Aastapäevaöhtu mere ääres

kivid ja

Jää ja lume kadumise kroonika

5.veebruar

16.veebruar

23.veebruar

Jäälöuad. Ice Jaws

Talvevalgus

Tegin 5.veebruaril väikese jalutuskäigu oma uue kodu ymbruses. Paraku ei saanud seda kvaliteeti, mida lootsin...oli see vähese valguse vöi pildistaja syy, eks mölemad. 

Peale seda on ainult veel yhel päeval päikseline ilm olnud (aga see oli tuule töttu väga kylm päev), muidu kestab seesama hall ja maadligi aeg, mis on ju terve sygise ja talve valitsenud - ning säärane ilm ei meelita mind kyll jalutama minema. 

Ega ju valget talvegi pole kaua olnud, 5.veebruar oli yks viimaseid kargeid lumiseid päevi.

Leidsin maja lähedalt vörratu kelguraja, oli tahtmine teha liug kasvöi käekoti peal, aga mul oli ainult kaamera kaasas.

Yllatas mönus reljeef ja mitmekesised vaated. Poolsaare see kylg oli mul praktiliselt avastamata. 

Kujutan juba ette, kuidas kevadel ja suvel see köik välja näeb...

Kaugel see aeg igatahes ei ole, on ju meteoroloogiliselt varakevad (lumikatte kadumine, pysiv sula)... 

Olgu siis need pildid mälestuseks 2014 aasta talvest.