Eileõhtuseid taevapilte

 

eile oli täna

Eilne pilt lisandiga all paremas nurgas...pildistatud eile, fotojahi jaoks "Täna".   

Puu ümber tiirutades kaalusin rakursse ja käesolev tundus ikkagi parim... ainult see inetu pruun laik, vist kuivanud oksake seal... mõtlesin, et teen veel ühe võtte, aga enne murran oksakese ära. See aga lendas mu nina alt minema... kas siis sellest ootamatusest või millestki muust, polnud mul hiljem kodus meeles ei fotojaht ega pilt ise. Tõepolest tule eile meile ja too homne ajaleht kaasa!

Eilsed võtted teemal Täna. Sügisel algab meil teine kevad...

Graffity x 4

Lisbon

Amora

Almada

Lisbon

 

Yann Tiersen!

 

Võtsin praegu piletid ära. 21,juuli, Cascais.

Mõtlemata, kus ma järgmisel suvel üldse olen - äkki hoopis Eestis... Viljandi folgil näiteks; mõtlemata pandeemia peale; mõtlemata, et kui ma olen siin, kas ma siis ise enam Lissobonis elan, sest korter on ju müügis ja mul on plaanis siit kaugemale kolida... Niisugune hetkeotsus kui veel saab olla!

Aga sellel otsusel on tugev põhi. Muidugi, muusika meeldib mulle üle keskmise. Kontsert eelmisel aastal oli suur elamus. Sinnasaamine oli mitmete pöörete ja naljakate juhtumitega, sest on kaks Coliseumi ja mina arvasin, et see Lissaboni oma, kus ma juba olin käinud, teadmata teise samanimelise olemasolust halligi. Õnneks paar päeva enne kontserti ikkagi tabasin ära, et too Coliseum asub hoopis Portos, maa teises otsas! (Kui ma nüüd sinnakanti elama lähen, siis pean jälle siiakanti, st Cascai'sse reisima, kusjuures piletit võttes mõtlesin - kui hea, seekord on lähedal). 

September 29, 2019, at Campo Pequeno and September 30 at the Coliseum in Porto, Yann Tiersen will take the audience on a sensory and engaging journey through their latest album ALL, released last February.

Imelik lugu Yanni kontsertidega, saavad alati olema lisareisidega. Muidugi ma saan ka piletid enne ära müüa, sain päris viimased tegelikult...

Niisiis aasta tagasi broneerisin toa Portos, ostin rongipileti ja sõitsin Portosse. Ei kahetse ei teekonda, Porto põgusat nägemist ega veel vähem kontserti! 

Isegi tavaline hostel/kortertuba osutus huvitaks kohaks. Või vaevalt ma niipea oleks sattunud kuulsasse Lello raamatupoodi, mis võiks olla klooster-hotelli The Literary Man kaunis tütar... või näinud Porto vana raudteejaama uhket kahhelplaatidega kaetud saali... või ostnud väikesest butiigist ehtekunstniku käest erkoranzhi salli, mis on siiani lemmik...

Kuulamiseks sama album aastast 2019, "ALL".

Kuulates seda muusikat saate isegi aru, et ma olen 21.juulil Cascais üks neist õnnelikest. Seda muidugi juhul, kui kõik toimib...

ANNOUNCEMENT

Due to the global situation caused by the pandemic of COVID-19 and public health uncertainties, EDPCOOLJAZZ festival is postponed to 2022, as the conditions necessary for its realization are not gathered at the moment. The event will be rescheduled for July 2022.

Sildid

2 elukohamaad ühe posti otsas

Sildid ja sildistamine on enamasti korrastav tegevus. Kas just teistel alati hea meel on, aga sildistaja tunneb kindlasti mõnu oma tegevusest.

Tulemus aga võib olla üllatav kõigile. Näiteks see viidatulp ja need kaks minu poolt ringidega  tähistatud elukohamaad tegid mind üsna emotsionaalseks. 

Mind ennast ei ole enam ammuilma  sildistama tuldud - kodumaa reeturite ridadesse võisin mõnede arvates kuuluda  viimati 2000ndate alguses. Need maad, Rootsi ja Portugal, on 10-kordse distantsivahega - vastavalt 310 ja 3015 km kaugusel mu oma isamaa nurgakesest. See on omakorda poole tunni autosõidu kaugusel sellestsamast kohast huvitavate teeviitadega... kui ma vahel harva kodumail olen.

Seevastu kohanimed Haninge (või ka Eskilstuna mõnel pildil) ning Fundão ei tekita minus erilisi emotsioone. Pole seoseid. Haningesse sattusin harva, sealkandis sai väga ammu paar korda Tyresta rahvuspargis käidud. Eskilstunast olen ainult mööda sõitnud, tollal polnud kunagi aega, et ühele toredale tuttavale külla minna.

Mis puutub Fundão'sse, siis sellele tuleb veel kõva paarsada kilomeetrit lisada, et minu praeguse elukohani jõuda. Koht on samuti nägemata.

Suudle kokka ka!

Punane laik hommiku-hämaras  serveerimisruumis tõmbas tähelepanu. Hommikulaud oli kaetud ainulaadses raamatukogus/hotellis. See maja ja idee teha taoline hotell vääriks täiesti omaette juttu. Nimelt on see silt üleval Óbidos'e linna hotelli The Literary Man köögis kamina kohal. Aga hotell ise... vana kloostrihoone, mis on täis tuhandeid köiteid igal pool kuhu jalg astub ja silm seletab... seda peab ise nägema ja kogema. Ei puudunud toast öökapikirjandus, baari-restoranikirjandusest rääkimata. Sinna oleks võinud jäädagi!

Naine teab...

Selle sildi jäädvustasin naljaviluks moodsas kohas nimega Lx Factory. See on Lissabonis üllatavalt sarnase keskkonna ja energiaga koht kui Tallinnas asuv Telliskivi loomekeskus! Aga kordi suurem... seega ka mitmekesisem ja huvitavam. 

Jah tõesti, milleks Google, kui kohvikus on moblakeeld...

 

See oli üks ainulaadsemaid hommikusööke minu elus, serveeritud meie kambale sealsamas Lx Factory's ühes kohvikus mitmekümne hulgas... Ei tea, kas ma selle koha uuesti ära tunneks? Õnneks on mul rohkem pilte ja need aitaksid leida. 

Siin on silt ka - RESERVADO ja selle peegeldus salvrätitopsil.

Amália Rodrigues

Käisime eelmisel suvel Alentejos ringi sõitmas ja sattusime sildil mainitud kohta. Grupp maju olid saanud aasta tagasi ilusa kujunduse fado-kuninganna auks. Panin kokku hädapärase kollaazhi. Ka siin on peegeldus... kes märkab.

Kogu see postitus on nagu mäng - näidatakse ainult tibatillukest osakest hoomamatust tervikust. Nii see on ka siltidega: osa neist informeerib, osa õrritab ja osa näitab nii vähe, et mõjub vastupidiselt. Mida üks silt võib varjata? Kaheksa aasta taguses silditeemalises fotojahis panin midagi üles, mis kuulus viimasesse kategooriasse. See oli vabamüürlaste uks Norrtäljes...

Uks nr.2 on üleval Fotosahtlis ja see pole sugugi vähem salapärane.