Väga suurt vahet ju lume hulgas pole, ja ega ma ka ei mäleta, kas ma lauda ja toole vahepeal puhastasin. Igatahes mitte 24.detsembril, sest siis me töime ainult metsast kuuse ja söitsime kohe koju.
Edasi läheb asi juba dramaatilisemaks: järgmised kaks pilti on mölemad 7.veebruarist.
See oli päev, kui käisin maja vaatamas u. 2 nädalat peale sissemurdmis-insidenti.
Uus lumi oli maha sadanud ja seda oli nii palju, et andis maanteelt majani teed kaevata.
J, kes oli ju varem kohal käinud, oli köik ära puhastanud, aga... köik oli nii ilus, nagu poleks seal eales keegi käinud.
Nii värske ja puhas kui veel olla saab.
Kuid nyyd - (trummipörin) - vaadake edasi!
Järgmine pilt on tehtud eile, 6.märtsil. Kummaline on see, et Å-s pole lume hulk vahepeal oluliselt muutunud, aga siin:
Peale uskumatu olukorra terrassil oli veel yks muutus: nimelt aknalaual olnud asalea, kes oli veebruarini köik hullud ajad ja sissemurdmise yle elanud (ise kogu aeg valges öitevahus olles ja selle iluga lumega vöisteldes); kel oli pidevalt kastmisvett uuendatud, oli nyyd äkki täiesti ärakuivamise äärel.
Olin ju kyll viimane kord veebruaris uue nööri ja uue vee pannud, aga ju siis ylipyydlikusest ei sattunud nööriots öigesse kohta.
Ah, ja muidugi see märtsipäike!
Olin ju kyll viimane kord veebruaris uue nööri ja uue vee pannud, aga ju siis ylipyydlikusest ei sattunud nööriots öigesse kohta.Ah, ja muidugi see märtsipäike!
See kuivatas lille kiiremini, kui seni täpselt öiget annust andnud systeem jöudis vett juurde anda.
Kui seda lumekuhja terrasilaual akna ees poleks varjuks olnud, siis oleks päike ta ilmselt täiesti ära körvetanud.
Nyyd on lill köögis kraanikausis ja uue nööriga, aga kas tast enam asja saab, kes seda teab...
Sellised ju vistakse ära, aga mul ta öitseb teist korda oma kahe vöi kolme aasta jooksul. Lihtsalt muld jäi eelmine kevad vahetamata ja see teebki taolise kastmissysteemiga hooldamise liiga kriitiliseks.
---
PS. lillepildid oleks omaette ooper, aga ma ei saa ju teha veel yhte blogi...(?)
No comments:
Post a Comment