Need on pildid, mis toovad meelde teekonna. Kuna nad näitavad pigem meeleolu kui kvaliteeti (möeldes tuuleklaasile, mis pole kunagi puhas; kaamerale, mis ei reageeri siis, kui on öige koht; asjaolule, et vaade vöi objekt on reeglina vastu päikest) on siiski neis midagi...
Jätsin meelega igasuguse kohendamise ära. Ei millimeetritki löikust, muust töötlusest rääkimata. Las olla näha armatuurlaud, las olla. Need on ju autoakna pildid.
Esimene osa: Siit sinna
...kus iga käänaku taga on midagi uut.
Isegi kui tee on tuttav,
Kell on 14.30
...ja läheneb metsane osa, mida ma kutsun "Vösu metsaks".
Ja peale seda tuleb hooga mäest allasöit
...kus pöldude vahel kell 14.37 ryndab meid esimene lumepilv.
Ilm vahetub iga minutiga:
kord on kuu taevas
...ja kord (kell 15.03) tuiskab rahetaolist ollust kröbinal vastu tuuleklaasi,
aga varsti möödub seegi.
Paari minuti pärast (kell 15.07) värvib kusagilt pilveveerust
paistev öhtuvalgus pildile hoopis teise tooni.
Teine osa: tagasi koju
Kell 15.54
vötame kojusöiduks teise maantee
...ja läheme vastu loojuvat öhtupäikest kodu poole.
Olime teel ca 2 tundi. Talvepäevad on lyhikesed, eriti neile, kes pyhapäeval kaua magada armastavad. Aga önneks vöib mönikord kahe tunni jooksul päris palju näha.
20.jaanuar 2013
PS. et tuuleklaasi puhtust kontrollida ja mönda toredat detaili näha, saab pilte ka suuremaks klikata
No comments:
Post a Comment