Lihtsamalt vist enam ei saa, kui minna hilisõhtul välja (avastades, et on kivi-nimeline fotojaht) ja teha kõige lähemast ringteest pildike, mis asub majast ainult 100m eemal.
Boonuseks loo juures on tore seos elukoha nimega ja sel nimel on omakorda seos vana traditsiooniga, kui kalurid kogusid neid kive laevade ballastiks.seixo -
üks ümar rannakivike (pebble)
seixal - kuhi neid ümaraid kive
Seixal - levinud kohanimi Portugalis
Ballastikivi hunnikute järgi sai see vana asuala, ilus kaluriküla (ja mitmed teised samanimelised) oma nime. Peab aga mainima, et meie küla on see kõige kuulsam, sest meitel on Benfica campus. Juhuslikult, nagu klaver põõsas, asub see ja üks staadionitest (see inetu plankaed) otse meie suure kortermaja lõunakülje astas. Kohalik linnakujundaja kasutas "kohanimelisi" kive oskuslikult ringtee tegemisel. Kuhi on just kerge kühmukesega keskpunktis, minu piltidel see pole näha, sest minu ambitsiooniks oli lisaks staadioni aiale saada ka pildile täiskuu.
Praegu on see koht eriti kuulus, kuna Benfica kaotas ja politsei valvab campuse väravat ööl ja päeval, sest ega fännid nalja ei mõista. Meedia on kaameratega tihti sealsamas passimas.
Õnneks sellel staadionil oli vähe mänge ka normaalsetes oludes ja nüüd on kõik vaikne. Halleluuja!
10 comments:
Kiviküllus... ja igal kivil oma nägu! Oma kuju, oma suurus.
Loodan, et kui aia juures rüseluses läheb, siis kive lahingumoonana ei kasutata....
Tegelinski, fännid nii väikselt asja ei võta, nende tase on kõrgem. Tiimi bussile heideti Alameda teesilla pealt nii suuri kive, et läksid läbi bussi katuse ja üks mängija sai viga. Ja need olid Benfica enda fännid, kes tulid kaotuse eest karistama...
Vaban kohe alguses ette ja taha ja üles ja alla, aga esimene mõte, mis neid kive nähes pähe tuli, oli ürginimeselik "nii head jahikivid, viskamiseks ideaalsed!" ja teine mõte, mis jalgpallifännide ja politseini jõudes tekkis ei olnudki tegelikult mõte, vaid ehmatus esimese mõtte pärast...
(Mul pole suguvõsas sakslasi, aga laused on ikka võimatult pikad....)
Kusjuures, ausõna, pole mul reaalelus kordagi olnud kihu kedagi kividega jahtida!
Haa, su kommentaari siis veel ei olnud, kui ma omaga alustasin :)
Appikene! Jõuamegi tagasi kiviaja tasemele!!!
Jalkafännid ja briti poissmehed juba on kiviaja tasemel ja käivad oma idiootsust üle ilma demomas, teiste kohta pole kindel...
Seisin kord mere ääres ja vaatasin kuidas iga lainega kivid ranna ääres natukesehaaval asendit vahetasid. Niimoodi nad ümaraks kuluvadki.
Nüüd alati kui selliseid ümaraid kive näen, tuleb silme ette kivide loksumine rannal, aastasadade jooksul.
Ma'i'tia, aga mulle need kivid istuvad.
Puistaks neid koormate viisi jalgrajale, hea paljajalu neil kõndida.
Mõnus vaikne soe õhtu, kus kivid lisavad maastikule ja olustikule väärtust.
Kui vaid seda staadioni aeda ees ei oleks. Aga see on juba kultuurilugu.
Ütleks siis kokkuvõttes sedasi: see on üks kiusupostitus.
Esteks, pole samune fotokunst, kuhu poole ma tavaliselt pürgin - ükstapuha, mida arvatakse, teen seda ikka enda rahulolu pärast, sest teisiti ei saa... ja siis paremate palade jaoks Teise Sahtli asemel Fotosahtlit postitusteks kasutan. Seega, ma pole just väga rahul.
Teiseks, pole rahul eriti seepärast, et kiviteema meeletult ilusa valiku hulgast (eriti siin eksootlisel maal) ajapuudusel sain võtta mingi nõmeda koha plankaiaga.
Rõõm oli leiust, et saan teema elukoha aadressiga seostada.
Aitäh kõigile hea sõna eest!
Kultuuri/kultuurituse lugu on jah, teine teema.
Post a Comment