Kaotatud aeg... kõigepealt töö käigus see 7 minutit, et ei tabanud 22:22 ja justkui mõnituseks, kell on hetkel 23:23.
Laias plaanis 2 aastat teadmatust ja segadust.
Segu sellest kõigest ühel pildil, kus iga märk ja ese on isiklik sümbol.
Eelkõige Panda ja Pandinha... Being Close - who remembers.
Pliiatsid, pintlid ja käärid: joonistamata joonistused, tegemata plaanid, maalimata pildid, lahtilõikamata kangad. Justkui aega poleks olnud!
Märk, mida kunagi pole kasutatud kohas, kuhu ta oli plaanitud.
Võis alla kirjutada!
5 comments:
Tõesti-tõesti, nii lihtne on aega kaotada. Ja kaotatud aega enam üles ei leia. Aga on lihtsalt teistmoodi kasutatud aeg.
Pilt on ilus, aega täis.
Viska kell kõrge kaarega ja hüüata: Sa vahi, kus aeg lendab!!!
Aga jah, paljud projektid, mis ammusest ajast käeulatuses olnud, on nüüd nagu Hrustsovi ajal loosungitesse pressitud: Kommunism on silmapiiril!
Selle viimasega on selline häda,et kui astud sammu ligemale, siis nihkub see sama suure sammu eemale.
Jah, aeg loob mälestusi. Sul nii kenasti neist olulisemad kokku kogutud ja pildile pandud.
Teistmoodi kasutatud aeg... see lause lohutas mind väga.
Eks ma olin sel päeval ka rohkem mustas meelelolus, kui muidu. Katsun edaspidi positiivsemal lainel olla. Ja midagi ära teha, mis endale rõõmu teeb! Aitäh, Tegelinski.
Raisakull: jaa, visata õhku see kell ja karjuda, kuidas aeg lendab - väga hea, näen seda juba vaimusilmas... ning see hetk, mil kell koos sihverplaadiga pildi peale jääb, viskaja nägu täis ahastust/viha/meeleheidet - kui vaid sellise kaadri saaks!
Mummo: ma olin nii tülpinud, et ei teinud muud, kui realiseerisin silmanurgast nähtud pilti oma lauast, kuhu tõstsin teiselt kapilt selle ajanäitaja (see oligi ainuke liigutus, mille selle pildi jaoks tegin. Edasi oli autmatism, "delo tehniki". Sõnad tulid iseenesest.
Võimalik, et selliseid sõnu saaks öelda iga nurga kohta, kuhu kaamera suunata. Riidekapist vannitoani ja kööki välja... toast aiamaale ja riigipiirini. Alati on midagi tegemata. Ajanäitajaks sobiks siis käekell, noh, käsi jääks ka peale.
Kui sinuga juhtub midagi ekstreemset, hakkad ka tehtud ja tegemata töid ümber hindama. Saad aru, et PÄRIS tegemisväärset ei olegi eriti palju. Olen nüüd aasta ja 8 kuud olnud algul teovõimetu ja nüüd vähese tegevuse võimega. Päris huvitav kogemus on. Sain oravarattast välja ja kulgen omas tempos. Ning teen seda, mida saan teha. Näiteks blogida ja palju ringi uidata. Aeg iseendale.
Post a Comment